Showing posts with label poésie en yipunu. Show all posts
Showing posts with label poésie en yipunu. Show all posts

Jun 10, 2014

Poésie : Sur le sentier du valeureux guerrier Mavurulu alias Nyonde Makite.




Djana !
Wane mwane dibale wodji be djulu.
Botié dibondu di Nyonde Makite!
Nzile pangu djike didi.
Siale vave, tsi mwane mugheghi,
Ka mbe Ibanghe, ndendi, miambe,
Yatsi I wele be longi,
Dubanze noghu tsui!
Duvele du wakusu mangondu,
Tsiési i mukatami !
Didungu ranghe matsande.
Isambe ike bué ô mindande,
Mba dubanga ghe gharu u tsighu,
La muru mbale u ma mué bende!
Misase mi tabulu,mbangu dji wari !
Iduke yalu i mipale,
Koku ô kane na miamu,
A fu ne reke.
Tu nzile mbine dji!
Ka mbé mondi,
Makulu mane
Nzile mosi.
Mwe mondi na diele.
Ne mbuenu tsiéni na ghia na ghiari,
Munguli nzime vane usinghe sine.
Du ki tsuni Nyonde Makite,
Nyonde ô va i nghenze.
Dibaku di munu itimbe i mavioghe ;
Mavioghe kumbu disiale ;
Disiale mutu mutsanu pinze ;
Maghe ma ranu ma kambise ba bale pandi.
Duvangu, vengu na vane duvangu !
Mutu kumu é pali ;
Mue ro idjalele !
Duvangu, vane duvangu.
Musase u tabulu, mughele ghu pacu ;
Mukudji a tungu, mbangu dji wari !
Nyonde Makite ô dume tulu ;
Yembi, Bulingi na Mihindu bo si ndungu ;
Ba tsiéngi bobe muranghe.
Sila miamu na mangungu,
Dite di nganghe diya kamughe ;
Kumba diumbe di mirondu,
Kumba nunghi putu,
Nzile u duke, nzile Nyonde Makite.

Maurice Mouckagni Mouckagni (Union est un des mots clé de la devise de la République gabonaise, on peut étudier son applicabilité chez les bajag à partir de l’œuvre d’un homme fédérateur comme Nyonde Makite )

Jan 9, 2014

Poésie de Moundjegou Magangue

"Je suis fils de Muvangu-Pinz,
Tribun mort debout
sur les chemins de la connaissance éternel
 voyageurs, dont les
enfants s’éparpillèrent au travers des
savanes et des bois
[...]

Pour ma mère je suis descendant,
de Mulungi-mutu-malungu
dont le surnom-devise est Bujal
Bujal matowu, auquel des portes
des maisons et des contrés
étaient ouvertes
moi homme(mwissi)de Dikang
Lemb,Kwangu, Tsangi
Buwulu, homme de Sandu.

Néni, homme (mwissi) de Nding-Bwang
Par mon grand père maternel
Je suis descendant de Bumwéli
(alias dibur simbu)
Par mon grand père j'appartiens au clan
Bagambu, fils de Tson-Mbumb
génie, de Bagambou homme(Mwiss)
de Mangeli, de Yilowu et de Tandu
Munag;
L'on peut pénétrer dans
Mangéli, mais l'on ne peut arriver
à Yilowu,
Homme de Mungol(angola)des
palmiers frileux, homme de la
chaine montagneuse Dinzambu.

Extrait tiré de Ainsi parlait les anciens.
par Moundjegou Magangue

Le yilowuisme est la science qui vient de notre ancêtre Yilowu. Le yilowuisme est la science des galaxies et des mouvements. La science de la gravitation des galaxies et de leur expansion. Quelques sujets du Yilowuisme sont :
le calendrier de la structure de formation de l'univers.
Les ingrédients pour le modèle.
Le modèle de la matière noire froide.
formation d'amas de galaxies.
la première génération du modèle CDM.
Le biais et la masse volumique moyenne. 
Les scénarios adiabatiques de matière noire chaude.
L'explosion et le champ de vitesse à grande échelle.
La ségrégation des graines de galaxie.
Le champs magnétiques primitifs.
La matière noire baryonique.
Les jeunes galaxies.

Jan 8, 2014

Ukebene ô ghusu

Ukebene ô ghusu


Vake be muse,
Muse ghune, mfulu djike dughunu na bulongu buotsu,
Tadji mutu no tsore, ike va muane tsisighe djine;
 I mwane ! Ni tsirulu, bo dibaghe didi na du ghambe,
U ke tebile dingibe kedi.
Mwane ô mirime I kokoku, kaboti di nuinu!
Ilumbu I teghe,
Mwane I ta!
Tate baniosi batsi kote ô tsuve,
Tadji i ô.
Ilatsi mbo, ne teti.
Ilumbu i mubedji,
Mwane i ye ta!
Tate, tsuvaghu djine puele fuingu,
Dingibe dio ditsi bungene.
Tadji, kabu ô murime de ; misu na mwane pi.
A yi murieru, tadji i vane vane?
Mwane I, â tate, ne teti!
Tadji I ô dibotio, tu bue la mugheso.
Wisi no tsiengile, kedi no tebughe ;
Mwane no menighile;
Tadji vane djime via na dikongu di tulu na mudji.
Mwane tsiku mate mbari, u namune tsuve, u dji twighe,
Ake nu, ake dute ne mune ighaghari dji tsuve.
Tadji vane dira di mbari swi, pikile ike bibuku.
Ike ughegheme !
Dikongu di maleghu,
Mwane e bwa misu, i ta tandi !
A mune mbe awendila,
Tu duvangu du nzambi duke mu vengule.
Ike wu bwa misu ô djulu, no ngegheme, no lembighe tadji i ;
 tata!  tata!
Mbari, mbari tate,
Dingibe, dingibe di tate,
Mwane, mwane tate,
Dikongu, dikongu di tate,
Mba kabu, kabu tate!
Tate sunze dikongu,
Va kabe a pali ô mirime tate,
Mwane tate ake bele tate dingibe di tate.
Bulongu swi,
O ghari di djombi ba ghulu,
Mwiri na Mundunge be bwa ba konu,
Tadje ake tughughe,
 Ake bo tsuve, ake nu teti, ti vane dulimi,
Ake nengile mwane mu muviose va ghari makule,
Mba kakaka.

Traditions orales punu transcrites par Maurice Mouckagni Mouckagni, inspecteur pédagogique, histoire-géographie.
Moralité : paraphrase « on peut tromper une partie du peuple tout le temps, une partie du temps tout le peuple, difficile sera de tromper tout le peuple tout le temps », on finit par se faire avoir.

Jun 20, 2012

Poésie..

Sur le sentier du valeureux guerrier Mavurulu alias Nyonde Makite.


Djana !
Wane mwane dibale wodji be djulu.
Botié dibondu di Nyonde Makite!
Nzile pangu djike didi.
Siale vave, tsi mwane mugheghi,
Ka mbe Ibanghe, ndendi, miambe,
Yatsi I wele be longi,
Dubanze noghu tsui!
Duvele du wakusu mangondu,
Tsiési i mukatami !
Didungu ranghe matsande.
Isambe ike bué ô mindande,
Mba dubanga ghe gharu u tsighu,
La muru mbale u ma mué bende!
Misase mi tabulu,mbangu dji wari !
Iduke yalu i mipale,
Koku ô kane na miamu,
A fu ne reke.
Tu nzile mbine dji!
Ka mbé mondi,
Makulu mane
Nzile mosi.
Mwe mondi na diele.
Ne mbuenu tsiéni na ghia na ghiari,
Munguli nzime vane usinghe sine.
Du ki tsuni Nyonde Makite,
Nyonde ô va i nghenze.
Dibaku di munu itimbe i mavioghe ;
Mavioghe kumbu disiale ;
Disiale mutu mutsanu pinze ;
Maghe ma ranu ma kambise ba bale pandi.
Duvangu, vengu na vane duvangu !
Mutu kumu é pali ;
Mue ro idjalele !
Duvangu, vane duvangu.
Musase u tabulu, mughele ghu pacu ;
Mukudji a tungu, mbangu dji wari !
Nyonde Makite ô dume tulu ;
Yembi, Bulingi na Mihindu bo si ndungu ;
Ba tsiéngi bobe muranghe.
Sila miamu na mangungu,
Dite di nganghe diya kamughe ;
Kumba diumbe di mirondu,
Kumba nunghi putu,
Nzile u duke, nzile Nyonde Makite.


Maurice Mouckagni Mouckagni (Union est un des mots clé de la devise de la République gabonaise, on peut étudier son applicabilité chez les bajag à partir de l’œuvre d’un homme fédérateur comme Nyonde Makite )

Jun 11, 2012

Poésie: Tadji na mwan’ andi

Tadji na mwan’ andi
Bake vanguene mulingu
Ô bulongo bu tandu,
Ô mu ba ya pili na ba ya mbome.
Mune kedi, mwane na komi va wusu,
Tadji na dikongu va nzime.
Ike kumu be rali,
Be we, be vosi,
Be we, be vosi.
Mwendu u nobe va ghari,
Be toli va dira di mwiri,
Tadji no sume dikongu vane pedu mwiri,
Iku va mwane I mate!
Tole ne mune mata’ma mwiri,
We ghenguile na ko’na kodu,
Tuke djab’ a be tu duki, na be run’ a wusu,
Mwane no mate, duvungh’a o tsinga o mudji,
A ma tole o mata’ma mwiri.
Vike va dira di mu muvengui,
Tsike tadji a niangule mumbe ma mirondu na dituke,
Ike mo mia, mia mimi.
Hedji, hebia ma ghebu ô mu mwane,
Itsotsoki I ma muranghe,
Mwane no bwa misu ô tsi,
Kengusu tsiowu tsike bengunu,
Tadji nofu na isogni, ike tsune mwane:
“tsie wunu ?
Mwane I â tate !
Mbek’ aghu tu ruli naghu tu wendi u gha diambu,
Bulongu bu polu,
Tu tate ! diambu di na bivile,
A vane dira di mwiri.
Mwane no kalile tadji nana, tsike mwuiri na mundugue,
Ô tandu durembu,
Bake mu loghe. Ake mane mognu idjolu.

Moralité: les génies et les ancêtres ne tolérant point qu’on ridiculise un aîné.

Texte tiré des traditions orales punu, traduit par Maurice Mouckagni Mouckagni,
Inspecteur pédagogique Histoire-géographie.
(Un père et son fils entreprennent un voyage, arrivés au pied d’un arbre, le père sort un de ces stratagèmes pour tromper la vigilance de son fils, alors l’heure du repas approchait. Mal lui en a pris).
poèmes

Jun 3, 2010

Poésie: Tadji na mwan’ andi

Tadji na mwan’ andi
Bake vanguene mulingu
Ô bulongo bu tandu,
Ô mu ba ya pili na ba ya mbome.
Mune kedi, mwane na komi va wusu,
Tadji na dikongu va nzime.
Ike kumu be rali,
Be we, be vosi,
Be we, be vosi.
Mwendu u nobe va ghari,
Be toli va dira di mwiri,
Tadji no sume dikongu vane pedu mwiri,
Iku va mwane I mate!
Tole ne mune mata’ma mwiri,
We ghenguile na ko’na kodu,
Tuke djab’ a be tu duki, na be run’ a wusu,
Mwane no mate, duvungh’a o tsinga o mudji,
A ma tole o mata’ma mwiri.
Vike va dira di mu muvengui,
Tsike tadji a niangule mumbe ma mirondu na dituke,
Ike mo mia, mia mimi.
Hedji, hebia ma ghebu ô mu mwane,
Itsotsoki I ma muranghe,
Mwane no bwa misu ô tsi,
Kengusu tsiowu tsike bengunu,
Tadji nofu na isogni, ike tsune mwane:
tsie wunu ?
Mwane I â tate !
Mbek’ aghu tu ruli naghu tu wendi u gha diambu,
Bulongu bu polu,
Tu tate ! diambu di na bivile,
A vane dira di mwiri.
Mwane no kalile tadji nana, tsike mwuiri na mundugue,
Ô tandu durembu,
Bake mu loghe. Ake mane mognu idjolu.

Moralité: les génies et les ancêtres ne tolérant point qu’on ridiculise un aîné.

Texte tiré des traditions orales punu, traduit par Maurice Mouckagni Mouckagni,
Inspecteur pédagogique Histoire-géographie.
(Un père et son fils entreprennent un voyage, arrivés au pied d’un arbre, le père sort un de ces stratagèmes pour tromper la vigilance de son fils, alors l’heure du repas approchait. Mal lui en a pris).
poèmes

May 23, 2010

Poésie : Nyonde Makite

Sur le sentier du valeureux guerrier Mavurulu alias Nyonde Makite.


Djana !
Wane mwane dibale wodji be djulu.
Botié dibondu di Nyonde Makite!
Nzile pangu djike didi.
Siale vave, tsi mwane mugheghi,
Ka mbe Ibanghe, ndendi, miambe,
Yatsi I wele be longi,
Dubanze noghu tsui!
Duvele du wakusu mangondu,
Tsiési i mukatami !
Didungu ranghe matsande.
Isambe ike bué ô mindande,
Mba dubanga ghe gharu u tsighu,
La muru mbale u ma mué bende!
Misase mi tabulu,mbangu dji wari !
Iduke yalu i mipale,
Koku ô kane na miamu,
A fu ne reke.
Tu nzile mbine dji!
Ka mbé mondi,
Makulu mane
Nzile mosi.
Mwe mondi na diele.
Ne mbuenu tsiéni na ghia na ghiari,
Munguli nzime vane usinghe sine.
Du ki tsuni Nyonde Makite,
Nyonde ô va i nghenze.
Dibaku di munu itimbe i mavioghe ;
Mavioghe kumbu disiale ;
Disiale mutu mutsanu pinze ;
Maghe ma ranu ma kambise ba bale pandi.
Duvangu, vengu na vane duvangu !
Mutu kumu é pali ;
Mue ro idjalele !
Duvangu, vane duvangu.
Musase u tabulu, mughele ghu pacu ;
Mukudji a tungu, mbangu dji wari !
Nyonde Makite ô dume tulu ;
Yembi, Bulingi na Mihindu bo si ndungu ;
Ba tsiéngi bobe muranghe.
Sila miamu na mangungu,
Dite di nganghe diya kamughe ;
Kumba diumbe di mirondu,
Kumba nunghi putu,
Nzile u duke, nzile Nyonde Makite.


Maurice Mouckagni Mouckagni (Union est un des mots clé de la devise de la République gabonaise, on peut étudier son applicabilité chez les bajag à partir de l’œuvre d’un homme fédérateur comme Nyonde Makite )

Mar 10, 2009

Poèmes en Yipunu


 Poésie: Tadji na mwan’ andi

Tadji na mwan’ andi
Bake vanguene mulingu
Ô bulongo bu tandu,
Ô mu ba ya pili na ba ya mbome.
Mune kedi, mwane na komi va wusu,
Tadji na dikongu va nzime.
Ike kumu be rali,
Be we, be vosi,
Be we, be vosi.
Mwendu u nobe va ghari,
Be toli va dira di mwiri,
Tadji no sume dikongu vane pedu mwiri,
Iku va mwane I mate!
Tole ne mune mata’ma mwiri,
We ghenguile na ko’na kodu,
Tuke djab’ a be tu duki, na be run’ a wusu,
Mwane no mate, duvungh’a o tsinga o mudji,
A ma tole o mata’ma mwiri.
Vike va dira di mu muvengui,
Tsike tadji a niangule mumbe ma mirondu na dituke,
Ike mo mia, mia mimi.
Hedji, hebia ma ghebu ô mu mwane,
Itsotsoki I ma muranghe,
Mwane no bwa misu ô tsi,
Kengusu tsiowu tsike bengunu,
Tadji nofu na isogni, ike tsune mwane:
“tsie wunu ?
Mwane I â tate !
Mbek’ aghu tu ruli naghu tu wendi u gha diambu,
Bulongu bu polu,
Tu tate ! diambu di na bivile,
A vane dira di mwiri.
Mwane no kalile tadji nana, tsike mwuiri na mundugue,
Ô tandu durembu,
Bake mu loghe. Ake mane mognu idjolu.

Moralité: les génies et les ancêtres ne tolérant point qu’on ridiculise un aîné.

Texte tiré des traditions orales punu, traduit par Maurice Mouckagni Mouckagni,
Inspecteur pédagogique Histoire-géographie.
(Un père et son fils entreprennent un voyage, arrivés au pied d’un arbre, le père sort un de ces stratagèmes pour tromper la vigilance de son fils, alors l’heure du repas approchait. Mal lui en a pris).
poèmes


Ukebene ô ghusu


Vake be muse,
Muse ghune, mfulu djike dughunu na bulongu buotsu,
Tadji mutu no tsore, ike va muane tsisighe djine;
 I mwane ! Ni tsirulu, bo dibaghe didi na du ghambe,
U ke tebile dingibe kedi.
Mwane ô mirime I kokoku, kaboti di nuinu!
Ilumbu I teghe,
Mwane I ta!
Tate baniosi batsi kote ô tsuve,
Tadji i ô.
Ilatsi mbo, ne teti.
Ilumbu i mubedji,
Mwane i ye ta!
Tate, tsuvaghu djine puele fuingu,
Dingibe dio ditsi bungene.
Tadji, kabu ô murime de ; misu na mwane pi.
A yi murieru, tadji i vane vane?
Mwane I, â tate, ne teti!
Tadji I ô dibotio, tu bue la mugheso.
Wisi no tsiengile, kedi no tebughe ;
Mwane no menighile;
Tadji vane djime via na dikongu di tulu na mudji.
Mwane tsiku mate mbari, u namune tsuve, u dji twighe,
Ake nu, ake dute ne mune ighaghari dji tsuve.
Tadji vane dira di mbari swi, pikile ike bibuku.
Ike ughegheme !
Dikongu di maleghu,
Mwane e bwa misu, i ta tandi !
A mune mbe awendila,
Tu duvangu du nzambi duke mu vengule.
Ike wu bwa misu ô djulu, no ngegheme, no lembighe tadji i ;
 tata!  tata!
Mbari, mbari tate,
Dingibe, dingibe di tate,
Mwane, mwane tate,
Dikongu, dikongu di tate,
Mba kabu, kabu tate!
Tate sunze dikongu,
Va kabe a pali ô mirime tate,
Mwane tate ake bele tate dingibe di tate.
Bulongu swi,
O ghari di djombi ba ghulu,
Mwiri na Mundunge be bwa ba konu,
Tadje ake tughughe,
 Ake bo tsuve, ake nu teti, ti vane dulimi,
Ake nengile mwane mu muviose va ghari makule,
Mba kakaka.

Traditions orales punu transcrites par Maurice Mouckagni Mouckagni, inspecteur pédagogique, histoire-géographie.
Moralité : paraphrase « on peut tromper une partie du peuple tout le temps, une partie du temps tout le peuple, difficile sera de tromper tout le peuple tout le temps », on finit par se faire avoir.



Sur le sentier du valeureux guerrier Mavurulu alias Nyonde Makite.


Djana !
Wane mwane dibale wodji be djulu.
Botié dibondu di Nyonde Makite!
Nzile pangu djike didi.
Siale vave, tsi mwane mugheghi,
Ka mbe Ibanghe, ndendi, miambe,
Yatsi I wele be longi,
Dubanze noghu tsui!
Duvele du wakusu mangondu,
Tsiési i mukatami !
Didungu ranghe matsande.
Isambe ike bué ô mindande,
Mba dubanga ghe gharu u tsighu,
La muru mbale u ma mué bende!
Misase mi tabulu,mbangu dji wari !
Iduke yalu i mipale,
Koku ô kane na miamu,
A fu ne reke.
Tu nzile mbine dji!
Ka mbé mondi,
Makulu mane
Nzile mosi.
Mwe mondi na diele.
Ne mbuenu tsiéni na ghia na ghiari,
Munguli nzime vane usinghe sine.
Du ki tsuni Nyonde Makite,
Nyonde ô va i nghenze.
Dibaku di munu itimbe i mavioghe ;
Mavioghe kumbu disiale ;
Disiale mutu mutsanu pinze ;
Maghe ma ranu ma kambise ba bale pandi.
Duvangu, vengu na vane duvangu !
Mutu kumu é pali ;
Mue ro idjalele !
Duvangu, vane duvangu.
Musase u tabulu, mughele ghu pacu ;
Mukudji a tungu, mbangu dji wari !
Nyonde Makite ô dume tulu ;
Yembi, Bulingi na Mihindu bo si ndungu ;
Ba tsiéngi bobe muranghe.
Sila miamu na mangungu,
Dite di nganghe diya kamughe ;
Kumba diumbe di mirondu,
Kumba nunghi putu,
Nzile u duke, nzile Nyonde Makite.


Maurice Mouckagni Mouckagni (Union est un des mots clé de la devise de la République gabonaise, on peut étudier son applicabilité chez les bajag à partir de l’œuvre d’un homme fédérateur comme Nyonde Makite )


Yinzinzi yau mudu muenu
La diumbu di duami du a du viulile
Toumbe lenge tsidughe yi tsidui
La nzitu ni u rudia'mi